58. VERI ON HINGE KEHA.

 

 

   “Ihu on keha keha”, ütleb Taat, “Veri on hinge keha, aju aga vaimu keha.”

   Piibel keelab kasutada verd toiduks. Mida ütleb selle kohta Taat? Mida ta sellest arvab?

 

   “Küsid, et mis ma sellest arvan? Arvan, et sedasama, mida juba varem on mõelnud need, kes pole olnud laisad mõtteid mõlgutama: veri on hinge keha. Seepärast soovitan sul hoolega liha külmas vees leotada, enne kui hakkad sellest toitu tegema.”

   “Võib-olla on parem üldse mitte liha süüa?”

   “Aga võib-olla ka mitte hingata ja mitte vett juua?

   Lihast loobumine on enesepettus, enesega mängimine. Inimene on kiskja. Seda enam, kui tahad olla  m e e s. Liha on Jõud. Ja ta on hädavajalik sellele, kes püüdleb Jõu ja Taedmiste poole.

   Veri on iseasi. Veri on emotsioonide, hinge asupaik. Seepärast ongi tingimata vaja võimalikult rahulikult, ilma kannatusi tekitamata tappa neid loomi, kellele on määratud saada toiduks. Varem oskasid jahimehed puhtalt jahti pidada!”

   “Kuidas “puhtalt”?”

   “Osati tappa hoobilt, tekitamata loomale valu ja piina. Mäletad, “oravale sihi silma”? Ei kütitud rohkem, kui toiduks oli vaja. Liiatigi valiti välja nõrgemad, et säilitada tugevat järelkasvu. Nõndamoodi reguleerib Loodus ennast.”

   “Miks ei tohi lubada, et loomad piinleksid?”

   “Veri salvestab looma piinad, ja kui sa sellist liha sööd, ainult nõrgendad oma jõudu, oma immuunsust. Lihtsalt öeldes: tapetud looma hing hakkab sulle kõikvõimalikul moel seestpoolt kätte maksma!”

   “Milles see võib väljenduda, vanaisa?”

   “Haigustena, nõrkusena, ärritavusena, närvilisusena. Igal juhul nõrgendab selline toit kõvasti sinu Maksa vaimu.”

   “Kas siis hästi leotatud liha ei kahjusta?”

   “Kahjustab, kuid mitte nii tuntavalt. Ega kogu verd saa välja leotada. Kuid kui loom on surnud rahulikult, siis ei tee see kahju üldse. Sellepärast ongi tähtis näha surma!”

   “Näha surma?”

   “Jah, tuleb teada, kuidas suri see loom, kellest toitud. Kui ta suri rahulikult, siis see toit on hea. Kui aga rabeledes, siis parem ära seda puutu.”

   “Kas siis võib surra rahulikult?”

   “Ema toidab last rinnaga rahulikult ja ei vaevle selle pärast, et laps joob tema jõudu. Ta on selle üle isegi õnnelik. Nii on lood ka õndsa surmaga.”

   “Te rääkisite immuunsüsteemi nõrgenemisest. Missuguseid haigusi “halva liha” söömine esile kutsub?”

   “Verehaigusi. Piinelnud hinge veri nõrgendab selle verd, kes sellest toitub. Nõrgenevad Maks, Kopsud ja Põrn.”

   “Kopsud?”

   “Jaa. Verehaigusi tuleb alati ravida hinge ja kopsude mõjutamisega. Seda enam pead sa teadma, et rinnaluus ja mõõkjätkes on meie immuunsuse keskus. Toites seda Luud jõuga, päästad vere surmast ning ühes sellega päästad ka kogu organismi hukkumisest.”

   “AIDS?”

   “Jah. Oleksid inimesed taiplikumad, saaksid nad aru, et immuunpuudulikkust tuleb ravida just nimelt sellesse Luusse jõudu difundeerides.”

   “Nii lihtne see ongi?”

   “Ei, see ei ole lihtne. Peab  T E A D M A! Ja veel on vaja, et Jõud usaldaks sind. Teadmine on kõigest pool asja. Usaldust omada – vaat see on erakordselt raske! Sellepärast pole mitte iga Ravitseja võimeline astuma seda sammu, et hakata Luud ravima…”

   “Usaldust omada – kas see on sama, mis sõbruneda?”

   “Mitte ainult sõbruneda, vaid peale selle veel ka teenida Jõudu! Ainult see, kes Jõuga sõber, on võimeline tõbist ja nõtra Luud jõuga täitma ja seeläbi äratama ellu haige inimese hinge, andma talle võimaluse säilitada end. Seal, Rinnaluu ja Südame vahel, ongi peidus Inimhing. Seal on tema koht, Ristimärgi Keskpaik…”

   “Aga konkreetsemalt? Kuidas ravida verehaigusi?”

   “Ahaa! Sind on mu “filosoofia” ära tüüdanud?” kostis Taat naeratades. “Sulle too kõik suisa hõbekandikul ette… Heakene küll. Kuula ja pea meeles. Enne, pojake, kui alustad ükskõik missuguse haiguse ravimist, lähene asjale kolmest küljest : vaimu, hinge ja keha poolt – juure, tüve ja lehtede juurest. Raskete haiguste puhul on need kolm lähenemist eriti tähtsad.

Esiteks vaim. Vaimu puhastatakse Pihtimisega. Mis on Pihtimine?

   Kõige sagedamini on see pöördumine ravija poole ja soov terveneda. Soov olla terve on Eluvaimu leidmise alus. Esimene etapp, kordan, on Pihtimine. On vaja tunnistada selle Ravija autoriteeti, kelle poole pöördusid abi saamiseks, ja vastuvaidlematult järgida tema nõuandeid! See ongi Vaimu jõudude omandamise tee – Ravija Jõu kaudu, tema Õnnistuse kaudu. Ja ära jookse teadmamehe juurest teadmamehe juurde – kaotad sellegi jõuraasukese, mis sul on!

   Teiseks- hing. Sümpaatia oma lähedaste vastu, nendepoolne toetus – see ongi hingejõu õilis difusioon. Mis siis sel juhul aitab? Mälu ja Mälestused. See, mis oli meeldiv ja hea minevikus, aga samuti unistused ja optimistlikud plaanid tulevikuks.”

   “Aga kui mälestused on ebameeldivad?”

   “See näitabki kätte koha, kus “auk” on. Siin on vajalik eneseanalüüs, andestus ja tänulikkus, kas või mõtteliselt, kaudselt.

   Hea, kui on südamelähedasi Kingitusi headelt inimestelt. See on väga, väga tähtis! Säärane talisman surutakse rinnale. Rinnaluu vastu, Hinge ligi – ning sellega luuakse õnnis raviv difusioon. Said aru, tudeng?”

   “Sain.”

   “Kui taipasid, siis lähme kolmanda, s. o. keha juurde. Siin on vaja puhast vett. Nii välispidiseks kui ka Elava Jõuna sissevõtmiseks. Kuid vesi olgu puhas. Allikast toodud!

   Kasulikud on ka rohuteed. Jajaa – Naistepuna, Pune, Piparmünt.”

   “Kas Naistepunaõliga võib ka Rinnaluud määrida?”

   “Koguni peab! Sa pead juba teadma, et jõuks võib olla kõik, millega sul on Leping ja Sõprus. Seepärast annagi seda, millega sa oled kõige rohkem sõber, oma patsientidele kui jõu allikat, kui Meistrit. Aga Materjal? Materjali otsi toidust, selle kandi tavalisest toidust.

   Paljugi võib veel soovitada, kuid kõike ei jõua rääkida ega kirjeldada. Kuid kõige hädavajalikum ja tähtsam on Vaim! Ja Ravija, Meistri õnnistus. Kui need on olemas, tuleb tervis ilma teede ja võieteta…

 Puhas Vaim on Suure Tervendamise põhialus.

   Ja et saavutada, kasvatada endas seda Puhast Vaimu, peadki sa vaeva nägema nii päeval kui ka öösel, mu armas Sõber!”

 

 

 

    59.   KINGITUSED.

 

 

   Kas uskuda seda? Kas on kasu asjast, mille paned oma rinna vastu? Missugune on säärase ravimeetodi mehhanism? Ja kas saab sellise protseduuri abil vabaneda tõsisest hädast? 

 

   “Avitab, pojake, avitab! Südamest tulev kingitus on alati Talismaniks!”

   “Kuidas niisugune talisman mõjub?”

   “Iga kingitus, mis tuleb sind austavalt inimeselt, on sulle Talismaniks ja on alati võimeline sind aitama mis tahes asjus. Olgu see siis tervenemine või lihtsalt tuju tõstmine.”

   “Aga ostetud asjad?”

   “Ostetud asjad on sinu omad. Ja kui sina oled haige, siis on haiged ka sinu asjad, mida sa oled endale hankinud. Ainult Kingitused ja võõrad asjad ei haigestu koos sinuga.”

   “Nüüd sain aru.”

   “Ravimiseks kasutatakse alati kas kingitust või võõrast asja. Või…”

   “Või siis oma töötegemist.”

   “Jah. Kasuta nende kingitusi ja asju, kes on sulle sümpaatsed. Või siis oma tööd. Töö on parim Ravim.”

   “Järelikult nende asjad ja kingitused, kes ei ole sümpaatsed, teevad ainult halba?”

   “Õige. Nii pikk kui ka sõna ja seda enam veel asjad, mis selliselt inimeselt saadud, ainult hävitavad. Pea seda meeles alati!”

   “Kuid kas säärane ravimine ei ole kahjulik sellele, kes Talismani kinkis?”

   “On kahjulik. Kuid sa ju ei kurna oma heategijat ometi täiesti tühjaks?

   Seda enam, et harva on keegi nii osav, et suudab asja kaudu tugevasti nõrgestada selle omanikku. Selleks peab olema Tugev Maag! Aga neid on väga vähe…

   Seepärast ei saa sa ka oma sõbrale erilist häda tekitada, kui surud külmetuse puhul tema Kingituse oma rinnale. Rinnaluu vastu.”

   “Teie sõnadest järeldub, et kingituse ja kinkija vahel on pidev side.”

   “Jaa. Sellel rajaneb ka mõju. Talisman, Kingitus on nagu telegraaf. Jõud difundeerib kord Kingituse, kord sellesse, kes kingi teinud. Aga inimene, kes teab seda, võib “lülitada” end sinna kolmandaks ja sellega kasutada eseme tõelise omaniku elujõudu.”

   “Noh, aga kui Kingituse omanik haigestub?”

   “Siis jääb ka Kingitus haigeks. Sellepärast ei võigi Kingitust kasutada ravimiseks enne, kui sa ei ole veendunud kinkija heas tervises.”

   “Aga kui seda ei saa teha, ei ole lihtsalt sidet?”

   “Sa pead südamega tunnetama seda sidet! Vanasti, minnes sõjaretkele, lõid kasakad noa puusse. Noatera järgi said kodused teada noa peremehe tervise seisukorrast. Kui kasakas surma sai, kattus tera punase roostega, mis sarnanes verega… Ema tunnetas Poega, Pruut Peigmeest… Nuga tunnetas oma Peremehe saatust.

   Pea meeles: Kingitusel on side kinkija hingega. Kuid kõik see, mille oled hankinud ise, on osa sinu hingest.”

   “Aga kui asi on ostetud vanemate raha eest?”

   “Siis on seal seos vanematega. Sina kasutad seda, kuid hing selles esemes on vanemate oma.”

   “Aga varastatud asja puhul?”

   “Varastatud asi kuulub sellele, kellelt see on varastatud. Ja mida suurem on tõelise omaniku meelepaha, seda ohtlikum on see asi vargale! Tark ei tee kunagi selliseid rumalusi, sest teab, kui karmilt Jõud karistab varastamise eest.

Ja pea meeles: ole ettevaatlik mis tahes asjadega, sest nad on – alati! – osa kellegi hingest. Nii tükike looja hingest kui ka tükike selle hingest, kes on ta omandanud. Jälg on seal alati olemas: nii tee alguse jälg, oleviku kulgemise jälg, kui ka koguni tuleviku jälg…”

   “Kas selle järgi selgeltnägijad ja ettekuulutajad ennustavadki?”

   “Jah. Kui sa õpid kõiki asju austama, siis sellega ühtlasi näitad üles austut nende vastu, kes neid on kunagi puudutanud, mis tähendab, et sul ei saa olema vaenlasi.

   Kui sa aga neid ei austa, siis ei austa sa ka asjadega kokkupuutunuid inimesi, misläbi hangidki endale vaenlasi, ise seda soovimata, isegi seda kahtlustamata… Sellest ongi inimesed haiged… Pea meeles reeglit: Ese on Jõudude Tomp. Jõud on nende difusioon, kes neid esemeid on vaadanud, mõtelnud neist, puudutanud , kasutanud. Ese ei ole ainult kest, vaid veel ka sisu. Kes sisu ei näe, on lihtsalt primitiivne, nõme. Vorm on sellisele inimesele piiriks. See inimene on hingeta, kui nii võib öelda. Õigemini, nõrga hingega, sest hing on kõigil olemas. Hing on Sisu, seesmine Sisu.”

   “Mis tähendab “näha sisu”?”

   “Tunnetada ükskõik millise materiaalse eseme sidet emotsioonidega, nende hingedega, kes on eseme loonud, kes on teda kasutanud.”

   “Kas sellise talismani-abi jõud, selle tase oleneb omaniku jõu tasemest?”

   “Kuidas sa ise arvad?

   “Arvan, et oleneb.”

   “Loomulikult. Siit sulle ka teine reegel: Talismani Jõud oleneb Kinkija Jõust. Seetõttu on isegi sülg, mis segatud tolmuga, võimeline ravima.”

   “Nii nagu seda tegi Jeesus?”

   “Jaa. Nii kasutavad Ravijad oma Jõudu. Sülg on Meister, aga tolm Materjal.”

   “Jeesusel oli tohutu suur vägi.”

   “Kui inimene on tugev, siis on tugev kõik, mis temas on, tema peal, tema juures ja temast eemal. Nii tema luu, tema ihu, riided ja looming kui ka sõnad ja mõtted… Kõik, kõik.”

   “Nagu Surilina?”

   “Nagu ka Pühakute säilmed, mida käiakse kummardamas.”

   “Poleks paha omada Kingitusi Tugevatelt!”

   “Kuid ka ohtlik.”

   “Ohtlik?”

   “Kui sa kas või pisima kõrvalise mõttega solvad seda, kes sulle sellise Kingituse teinud, kutsud endale kaela suure häda!”

   “Kas häda on alati suur?”

   “Siin kehtib Peegli seadus. Peegeldus annab sulle tagsi selle, mida oled plaaninud. Sa saad tagasi selle räpasuse, mis sul mõtetes oli.”

   “Aga kui mõtted on head?”

   “Siis tänab Jõud sind kõikide heade mõtete eest, mida oled saatnud Tugeva aadressil. Mida külvad, seda lõikad, nii on maailmas seatud. Ainult et tavalistes suhetes on arveldamine aeglane, kuid kohtudes Tugeva Inimesega on see kiire! Kui sina teed head, sii stehakse ka sulle head. Kui teed rumalusi – satud omaenda rumaluste võrku.”

   “Oi-oi! Parem juba karta selliseid Kingitusi!”

   “Teadja on alati Kingitusega ettevaatlik. Kuid kartma ei pea. Ei tohi vaid olla halbu kavatsusi.”

   “Mis on halvad kavatsused?”

   “Mõtted vägivallast. Ära mõtle mitte millestki halvasti. Sest Jumal on kõiges. On öeldud: Ükski prohvet pole kuulus omal maal…  Tema läbi, ja maailm ei tundnud Teda ära…. Jumal on meie seas… Alati ja kõikjal… Küll on ta sääsk, küll ämblik, küll ema, küll isa, küll vend, küll tütar, küll sõber, küll vaenlane võitlusväljal, küll joodik plangu kõrval, küll kivike, küll sõõm vett… Ta nõuab Vagadust ja väärikat Vaimujõudu.

   Seepärast ole alati ettevaatlik.

   Nii Kingituste suhtes, Märkide suhtes kui ka üldse Välismaailma suhtes. Sest Ümbritsev Maailm – see oled sina ise! Ta on sinu! Algusest Otsani…”

 

 

60. LOODUSJÕUDUDE TALISMAN.

 

 

   Jalutades Taadiga mööda metsi ja jõekaldaid, märkas õpilane, et Taat pistis oma nahkkotti küll männikäbi, küll kuivanud oksatükikese, kivi või linnusule või veel midagi. Tudengit intrigeeris see, et Taat oma leiud nii kähku ära peitis.

 

   “Mida see kõik tähendab, Taat? Mida te kõigi nende asjadega teete?”

   “Need on Loodusjõudude kingitused.”

   “Ja kuidas neid saab kasutada?”

   “Nii kuidas soovid, võidki kasutada. Nemad, need Talismanid,  t ä i d a v a d  s o o v e.”

   “Nagu Võlukepike?”

   “Nad ongi Võlukepikesed. Iga selline ese on võimeline täitma ühe su soovi. Kuid ainult sinu oma! Sellepärast ma peidangi neid Kingitusi.”

   “Et ära ei kaetaks?”

   “Ei,” kostis Taat muiates. “Et Jõud ümber ei mõtleks ja ära ei pageks.

   See, et ringi kõndides on miski su tähelepanu kõitnud, ei ole juhuslik. Jõud on see, mis teeb sulle Kingituse. Ei tohi aega viita, ümber mõtelda, passima jääda, et kus ja kuidas seda kasutada, vaid kiiresti üles võtta! Võtta ja tasku pista!

   Nii, nagu seda mina teen, või veelgi kiiremini.”

   “Kas ka mina saaksin selliseid Kingitusi?”

   “Kui Loodus sulle annab. Kuid ta on lahke ja annab Kingitusi kõigile. Ainult et Jõud on neis erinev. On vaja pidevalt sõbrustada Loodusega, ei tohi teda solvata ega raisata tema rikkusi.”

   “Kui mulle hakkas silma see kuivanud oksake seal, see mao moodi – kas tema saab minu Talismaniks?”

   “Saab.”

   “Ja täidab iga soovi?”

   “Sooviga ära kiirusta! Soovid peavad olema mõistlikud ja mõõdukad. Kui sa oled enne leidnud soovi ja siis hakkad otsima Kingitust, ei too see head. Jõu kingitused on alati  o o t a m a t u d !

   Neid ei oodata – nad ilmuvad ISE.”

   “Kuidas neid kindlaks teha, et mitte eksida?”

   “Raske seletada. Sisimas justkui keegi ütleks: “Võta.” Ma kuuletun sellele häälele ja võtan, teadmata veel, kuidas seda Jõudu kasutan.”

   “Kuidas te neid Kingitusi kasutate?”

   “Nende Jõu abil ravin mõnd patsienti. Või siis aitan haigetel nende häid kavatsusi teoks teha.”

   “Kuid te ütlesite, et Talisman on individuaalne ese? Kas ta siis saab teisi aidata?”

   “Ta täidab leidja soove. Aga minu soov ongi hoolitseda nende eest, kes on tulnud minu juurde USALDUSEGA. Ma hindan usaldust: see on mulle parim armuand Maailmalt. On meeldiv, kui sinu abi vajatakse. Eriti, kui vanaks jääd.”

   “Kas ma täna võin leida head võimast Kingitust?”

   “Kingitust ei leita. Ta ise leiab su. Kas sul täna on õnne? Ei tea, kuid kui sa suudad loobuda leidmise soovist, siis võib-olla saadki midagi Looduselt kingiks. Teadlikult üleskorjatud asi – see pole Jõud, see on vägivald. Väike küll, kuid siiski vägivald. Kuigi – ega seegi keelatud ole.”

   “Kas neid Looduse Talismane võib edasi kinkida?”

   “Seda ma teengi õige tihti. Ning kui inimene suhtub sellisesse kingitusse hoolikalt, on Jõud tema suhtes heatahtlik ja kaitseb teda mis tahes ebameeldivuste eest.”

   “Aga kumb on tugevam: inimese Talisman või Looduse Talisman?”

   “Inimene – see on emotsioonid, hing. Loodus aga igavene õiglane Vaim. Looduse ürgelementide jõud on tugevam ükskõik millise inimese emotsioonidest, välja arvatud muidugi Meistri kiretus. Sinu küsimusele ei saa anda kindlat vastust, sest Ürgelement võib olla esindatud ühes inimeses, Teadjas ja Tugevas. On Võimsa Vaimu Inimesi, kelle kingid on niisama tugevad kui Jõu Kingid. Kõik oleneb mis tahes olemises peamisest – vaimu tasemest. Mis asi on esmajärgulise tähtsusega? Vaim!

   Nii  ma püüangi kogu aeg sulle õpetada seda Tumedate Tuuma – Vaimu!”

 

 

     61. TERVENDAMINE.

 

 

   “Ei või olla,” kostetakse. “Vähk on ravimatu,” räägib klassikaline meditsiin. Nemad räägivad, aga Taat teeb oma tegusid… Temal on oma lähenemine, oma arvamus.

 

   “Vanaisa, ma olen kuulnud, et teil on olnud edu mõnede patsientide vähkkasvajate ravimisel? On see nii?"

   “Kui on haigus, siis järelikult on ka võimalus seda ravida. Kas mitte seda ei ole ma sulle õpetanud? Ja kui sa juba küsid kasvajatest, siis pead teadma, et kasvaja – see on tühjus, laos.”

   “Kasvaja? Mina oletasin, et kasvaja on liiasus, täidetus.”

   “Ei, pojake. Väliselt paistab nagu täis olevat, aga seest… Sees on tühjus. Organismi kaitsvate jõudude nõrgeneminse tõttu läheb mõnedes rakkudes geenistruktuur rikki ja need hakkavad arenema mitte organismi tervikliku programmi järgi, vaid oma uees, enesehävitamise programmi järgi. Sellest tekibki pahaloomuline kasvaja.”

   “Mil viisil vähirakud siis levivad?”

   “Selle arvel, et nad ei võta oma kasvuks jõudu seestpoolt, nagu seda teevad terved rakud, vaid ümbritsevatelt tervetelt rakkudelt, ja sellega kurnavad neid ja muudavad nad endasugusteks.”

   “Kuidas seda protsessi peatada?”

   “Aga kuidas sina seda peataksid?”

   “Arvan, et terve difusiooni abil?”

   “Konkreetsemalt?”

   “Piht, talismanid, rohud… Võib-olla ka operatsioon. Kas teie olete operatsooni vastu?”

“Ei, pojake. Koguni kahe käega olen poolt. Ravida vähki ilma kasvajat eemaldamata on väga keeruline, kuigi mitte tulutu. Kuid arukam on siiski opereerida ja alles seejärel hoolitseda vaimu tugevdamise eest, samuti hinge terviklikkuse eest, talismanide ja rohtude eest.”

   “Kas teie teadmisi võib kasutada ka “massilises ulatuses”?”

“Kui keegi tunneks asja vastu tõelist huvi, siis ma võiksin ju üht-teist laiemale ringile soovitada- operatsioonijärgseks taastumiseks või siis eneseraviks haiguse algstaadiumis. See parandaks tunduvalt ravi tulemusi…”

   “Kui ma kunagi leian asjast huvitatud spetsialiste, kas ma võin siis loota teie abile?”

   “Miks mitte? See teeks rõõmu.”

   “Heakene küll, vanaisa, ma pean seda silmas. Veel üks küsimus: mis on sellise tühjuse põhjused?”

   “Onkohaiguste põhjus on kurjas ja vägivaldses suhtumises välismaailmasse, ümbruskonda. Kuna inimene on tugev, ei anna see vägivaldsus tema tervises tunda. Kuid niipea kui tema jõud on ammendatud, hakkab tööle Peegli Seadus, tagasilöök. Loodus hakkab varem kokkuriisutut ära võtma. Selle “arvete tasumise” protsessiga kaasnabki jõu vaakumi tekkimine organismi mingis kindlas paikkonnas. Tühjuse kohale hakkabki võrsuma kasvaja.”

   “Aga mina, vastupidi, olen tähele pannud, et need inimesed on õige malbed?”

“Kui juba ollakse nõrgad, on kõik “murust madalamad ja veest vagasemad” Kuid varem… Varem, kui oldi terved – oldi uhked, enesearmastajad ja egoistid. Nad jäävadki sellisteks, kuid nende kurjus ei ole enam nii tugev. See võtab tusameelse torisemise, etteheidete ja ümbritsevatesse äärmise meelepahaga suhtumise kuju. Kõik on sellistele midagi “võlgu”, kõik on nende vastu “tähelepanematud”, miski pole nende jaoks nii, nagu nemad tahaksid. Oled sa seda tähele pannud?”

   “Aga lapsed? Millal siis nemad jõudsid endale haigust “koguda”?”

   “Millest sa räägid, pojuke? Hunt ütleb kitsetallele: “Sa oled juba selles süüdi, et ma süüa tahan..””

   “Kuid te ju ise ütlesite, et asi on kurjuses?”

   “Jaa. Põhjus on ja ei ole ka selles! Kui laps põeb vähihaigust, siis on ta juba pärilikult loomu poolest kuri. Ta ei ole selles süüdi. Nii tahtsid Tähed, selliselt asetsesid nad tema esimese hingetõmbe aegu…

    Looduse ppolt kaasa antud kurjus on nii tugev, et juba lapsepõlves annab end tunda. Ja ära arva, et ilmtingimata peab kaklema ja hammustama. Kõige sagedamini on laps tasane, kuid väga ja väga kättemaksuhimuline! Oled ju kohanud selliseid? Aga kättemaks ongi ülima kurjuse ja vägivalla väljendus. Sest selline laps kardab võidelda otseselt, ta teeb seda salamahti, nurga tagant nagu kaval rabane – kas mingi teoga või lihtsalt emotsioonide ja kirgedega või siis kurja, vägivaldse mõttega.”

   “No küll te hirmutate mind! Nii võib ju kartma hakata.”

   “Ära naljatle.  See ei ole nali, ja veel eriti sellise inimese jaoks. See on tema valu ja tema tee. Tema probleem, mille ta peab lahendama. Lahendama viivitamatult, muidu tuleb surm…”

   “Tähendab, see kurjus on Jumalast?”

   “Jumalast. Tähtedest. Niisugune tee on sellele inimesele antud. Tema ei ole selles süüdi.

   Tal on võimalus. Šanss! Võimalus TERVENEDA! Terveneda, võites endas loomuomase tigeduse ja iha vägivalla järele…

   Nägid, kuidas järve ääres ühed lapsed müravad veega, kuid teised tallavad naudinguga väikseid konni lömaks? Vahi siis, kelle loomus on õilis ja kellel vägivaldne.”

   “Kas te annate kõigile võimalus paraneda?”

   “Mina ei anna võimalust – selle on andnud Jumal. Igaüks, kes vägivaldseks sündinud, võib leida endas jõudu, et terve elu talitseda oma loomupärast kurjust. Sellega päästab ta end hirmsast halastamatust tõvest. Ent kui samaaegu see, kes küll sünnilt puhas ja pole lapsepõlves konni lömastanud, muutub laisaks, ähvardab teda sama haigus, kuid siis mitte tema vägivaldsuse, vaid tegevusetuse ja avitaja teest loobumise pärast-“

   “Kuidas siis neid haigestunuid aidata?”

   “Las vägivaldne loobub vägivallast, õilis aga kinkigu end teistele, ja ärgu häbenegu seda ega laiselgu. Kohustuslik on Vaimupiht, eneseanalüüs, õiglane lähenemine endale. Ihu, rõivaste, kodu puhtus. Mõistlikud suhted lähedaste, sõprade ja võõrastega. Ja üleüldse, kordan, õilis vägivallatu – kuid mitte osavõtmatu! – suhtumine ümbritsevasse Maailmasse.”

   “Aga mis rohtusid kasutada?”

   “Kas sa ei ole mitte ülearu innukas, mu noor sõber? Mäletad, mis sa mulle täna lubasid?”

   “Leida neid, kes huvituksid teie kogemustest?”

   “Jaa. Kui selliseid on ja kui ma neid usaldan, siis räägin palju konkreetsemalt ja individuaalsemalt, kuidas “paigata” seda auku, mille kaudu kaob tervis ja ilmub inimesi hirmutav VÄHK…

   Seni aga piisab sulle mõtisklemiseks sellestki, mis ma olen rääkinud.”

 

 

 

    

 

     62.  SAJANDI HAIGUS.

 

 

   “Milles on teie arust AIDS-I olemus, vanaisa?”

   “See nähtub juba haiguse nimestki – kaitsvate jõudude vajakajäämine. Vaimu defitsiit. Kui vähk on hinge haigus, siis AIDS on vaimu haigus. Vaimu tugevdamise võtetest ma ju kogu aeg räägingi.”

   “Aga on ka mõni konkreetsem põhjus?”

   “On. Liialdused. Eriti seksuaalsed.”

   “Loomuvastased?”

   “Kordan sulle uuesti: mürk – see on doos, kuid mitte aine.

   Mis on loomuvastasus? Me ise oleme loomuvastased. Kõik maailmas on loomuvastane. Seda peab mõistma. Mõistma, et me viibime igavesti iseenese peegelpiltide eksikujutistes. Ja samal ajal viibime ometigi ühtlasi igavesti Tões! Maole on halb nii alatoitlus kui liigsöömine. Täpselt nii on iga asjaga. Kõik, mida on mõõdukalt, tuleb kasuks. See, mida on vähe ja mida üle, viib hävingule. Liialdamine ongi nõrgenenud immuunsuse põhjuseks.

   Tahad jääda AIDS-ist puutumata ja areneda – ole MÕÕDUKAS!”

   “Kas te saaksite kaasa aidata ühingus, mis haigeid selle tõve küüsist päästa püüab?”

   “Midagi ma võiksin ju näidata, kuid see on peaaegu lootusetu asi, kui inimene ei puhasta enne seda oma hinge ega otsusta tugevdada vaimu ja TASUDA OMA KÕIKIDE ISIKLIKE PATUSTAMISTE EEST.”

   “Ons siin mingi saladus?”

   “Ei ole mõtet teha saladust sellest, mida nagunii kunagi ei saada teada.

   Miski ei ole õige ega vale. On vaid see, mis on Seaduspärane…

   Maailm eksisteerib, ja sellega on kõik öeldud.

   Aidata?

   Aidata võib alati. Aidata leida oma Tee. Kellele jätkub OTSUSTAVUST ja PÜÜDLEMIST tervise poole, see on ka võimeline vältima AIDS-i!”

 

 

 

       63.  KIVI.

 

 

   On olemas sellised inimesed nagu Müüritöölised. Need, kes annavad kivile elu, luues temast Eluaseme. Kuid on ka Kivide ja Kristallide töötlemise Meistreid. Mille poolest nad erinevad üksteisest? Selle poolest, mis tõstab esile iga Meistri – see on hingestatus ja vaimustus, mis tekib kokkupuutest Materjaliga…

   Kui Meistril ei ole mõnda aega kokkupuudet oma Elemendiga, muutub ta selliseks nagu meremees ilma mereta, nagu kala ilma veeta, tal hakkab ebamugav, ja veelgi enam – hakkab paha! Miks? Sellepärast, et Element on saanud inimesega sõbraks, annab talle Jõudu ja Innustust.

   Taat ja õpilane laskusid kärjääri, endisesse Vulkaanikraatrisse, Musta Kivi juurde. Noormeest üllatas surnud mardikate – skarabeuste, “ silositikate”, nagu neid kutsutakse – hulk. Miks nad siin surevad?

 

   “Taat, miks mardikad siin ära surevad? Võib-olla on siin paha energia?”

   “Oled sa kunagi kuulnud Elevantide Kalmistust?

   Skarabeused, nagu Elevandidki, on pühad, täidetud erilise Jõuga. Elevant on tark. Sitikas on virk tegija. Neil on eriline õnnistus, Jõud, ja sellepärast tulevadki surema Jõu asupaikadesse. Must Kivi sarnaneb nende mardikatega, on ju nii? See on nende Jõud, sellepärast nad tulevadki siia.”

   “Miks nad otsustasid surra just siin?”

   “Sest siia on maetud nende “naba”, kivide kraater on aegade – Mineviku, Tuleviku ja Oleviku – kokkupuutekoht. Surres Jõu punktis, muutuvad mardikad ajas surematuteks. Kas panid tähele, milline kuju on Kraatril?”

   “Nagu lehter, sarnaneb ümberpööratud koonusega.”

   “Aga milised on püramiidid Egiptuses?”

   “Võti ja Lukk?”

   “Püramiidide ja Kraatrite vahel on vastastikune seos. Nii üks kui ka teine on Jõud. Üks on olendite Jõud, teine Elementide Jõud. Kraater on Kivi. Püramiid on nende olendite Jõud, kes on tema rajanud. See on üks katsetest saavutada surematus… Sitikad roomavad surema Kraatrisse, Elevandid mäekurusse, inimesed aga ehitavad Püramiide, Maju, Mälestussambaid.. See on inimese püüdlus, täitumatu soov saada surematuks…”

   “Mille poolest on Kivi Jõud eriline?”

   “Eriti peen kiirgus. Plutooniline energia. Laava sisin. Jää külmus. Kivi on hangunud Magma: Jää on saanud Tulest jagu. Magmas sisaldub kõikide olevuste tants. Kõik me oleme Magmast läbi käinud ja seepärast on Kivi meie ammune elupaik. Seepärast ehitamegi oma majad Kivist. Kes on tundlik, selles elab veel Mälu, see tunnetab oma sugulust temaga, Kiviga.”

   “Kuidas see tunne väljendub?”

   “Tõmbena. Vastupandamatu tõmbena mägede poole, Kivi juurde, sellest tehtud asjade ja kalliskivide juurde, lõppeks – ehitiste poole Kivi  k u t s u b!”

   “Kas ta kutse ei ole ohtlik?”

   “Iga kutse on ohtlik. Ohtlik selle poolest, et võib võtta sinu hinge ja viia enesega kaasa. Kuid kartma ka ei pea. Lähenedes Kivile, äratad üles oma mälu ja lähened Igavikule, vaimsele surematusele.”

   “Kuid on ju oht saada ära lummatud?”

   “Kõike tuleb teha mõõdukalt. Jõusse ei tohi liialt kiinduda. Jõudu peab  k o n t r o l l i m a, ainult siis võid täie õigusega nimetada end inimeseks.”

   “Kus on rohkem Jõudu, töötlemata kivis või Meistri töödeldus?”

   “Aga mis sa arvad?”

   “Kahtlen, et ma ei saa sellele küsimusele vastata.”

   “Sellepärast, et ei olegi kindlat vastust. Kivi jääb kiviks, säilitades alati oma jõud. Ainult et Meistri töötlus katab selle Jõu kupliga, oma isikliku kavatsuse kookoniga. Töödeldud Kivi on Meistri isikliku Jõu katte all olev elav generaator.  Meister on eemaldanud Kivilt tema sideme Kodukohaga ja ühes sellega muutnud ta  e u n u h h i k s.

Eemaldanud sideme Koduga, mis tähendab, et ka Minevikuga, ja andnud talle omaenese eesmärgistatud mõtte.”

   “Kas siis Meistri eesmärk võib olla tugevam Kivi Jõust?”

   “Raske vastata… Kivi – see on Aja Jõud, Maa Jõud. Kas saab keegi olla tugevam Igavikust?

   Puutudes kokku Kivi Elemendiga, me elame üle Igaviku! Mis on veel ülevam, kui tunda end olevat osaduses Ajaga?

   Mägedest paremad saavad olla vaid mäed, kus sa pole veel käinud, laulab Võssotski. Mees, kes oli üllatavalt tundlik Aja Kutse suhtes…

   Kuid ole ettevaatlik, pojake. Aegade tee on kõige ohtlikum kõigist teedest!”

 

65. HÜVA TEGU.

 

   Hüva Hallpea… Tark looja ravib Õnnistuse kaudu nii vaimu, hinge kui ka inimese ihu. Anna Vanakesele tükk leiba – ja sa saad sellest ainult rikkamaks. Kui ei raatsi anda, tulevad hädad su oma kodu kallale… Kui sa ei anna rändajale Vanakesele juua, nõrgeneb su vaim.  Ulatad Vanakesele koti – vaim tugevneb. Hallipäises Vanakeses on Vaimu Tugevus, õnnistatud Jumala poolt.

 

   “Vanaisa, mismoodi mõjub tänulikkus? Milles see tegelikult väljendub?”

   “Näed, pojake, mul on jalas matkapüksid. Need kinkis mulle üks naispatsient tänutäheks abi eest. Ta teadis, et mulle meeldib käia mööda metsi ja aasasid, ning otsustaski mind “riidesse panna”. Ma olen talle sellise tähelepanu eest üliväga tänulik, ja kasutades tema Kingitust, täidan teda Jõuga.”

   “Kas see on sisendus distantsilt?”

   “Ei, selliste rumalustega ma enam ei tegele. See on Jõudude Difusioon. Kui kaks hiirt on tulnud ühest ja samast valgusallikast, siis mõjutades neist ühte, muutub ka teine. Kas sa tead, kuidas kaksikud on oma tajumistes seotud? See on kvantfüüsika, mida sa pead kindlasti omandama, kui oled otsustanud tõsiselt lähemalt tegelda Jõudude teooria ja praktiga.”

   “Jõudude teooria ja praktika?”

   “Maagia on juba vananenud nimetus. Sõnast “maagia” levib müstikat. Sellepärast mõned nimetavadki peenmateeria maailma ja selle nähtusi “Jõudude Teooriaks.” Selline termin on ka mulle omasem.”

   “Kui te ütlete, et see on juba difusioon, siis kuidas saab sel viisil edukalt ravida?”

   “Aga nii ravitaksegi! Ravitsemismeistrid ravivad sageli sedaviisi, et ei mõjuta mitte haava ennast, vaid kuuli või nuga, mis on vigastuse tekitanud. Oled sa sellest kunagi kuulnud? Ravijale makstakse vahel suuri summasid, tehakse kalleid kingitusi. Ja kui see raha on teenitud ausa tööga, siis seisneb raviefekt juba selles, et makstakse!”

   “Kuidas nii?”

   “Aga, mu uudishimulik sõber, olen sulle juba rääkinud, et kui haigestub inimene, siis haigestuvad ka kõik asjad, mis talle kuuluvad! Ja kui ta annab Meistrile osa oma haigeid asju või “haiget” raha, siis Meistri käes saavad need juba meie lemmiku difusiooni abil terveks, aga sellega – nendesamuste kvantfüüsika seaduste järgi – muudetakse mitte üksnes selle inimese kõigi teiste asjade, vaid ka tema enda seisundit! Saad nüüd aru?”

   “Kas see on omalaadne puhastumine?”

   “See on ühteaegu nii puhastumine Meistri käte kaudu kui ka “rahapesu”, mille poole nii väga püüdlevad ettevõtjad.”

   “Kas nad sõidavad teie juurde “raha pesema”?”

   “Osalt küll.”

   “Aga kui see ei ole nende raha?”

   “Siis puhastub peremees, selle raha tõeline peremees. Kuid mitte see, kes selle rahaga maksis. See, kes maksis, jääb haigeks, juhul kui on selle raha varastanud. Ära unusta, et raha ei ole ainult paber, vaid on Märk, inimese töö ja vaimu mõõdupuu!

   Numbrilise väärtuse kõrval on rahal ka vaimne kaal. Juhtub, et rublaline kaalub rohkem kui sajaline.”

   “Kas selle eest tehtud töö koguse pärast?”

   “Töö kvaliteedi pärast. Võib teha lolli, kahjulikku tööd, kuid saab ka töötada, hoolitsedes Maailma eest.”

   “Tuleb välja, et raha ei olegi põlatud asi?”

   “Aga miks üldse miski peab olema põlatud?”

   “Meid õpetati, et rikkus on pahe.”

   “Aga vaesus, viletsus ja kerjamine – kas see on hüve?”

   “Kuid nii räägitakse ju.”

   “Ja las räägivad oma lõbuks. Inimesed jäävad inimesteks; neil on keel olemas, nii nad ka seda kasutavad, et rääkida ükskõik mida, mis pähe tuleb. Kuid minu arust väärakus jääb väärakuseks, olgu see ennast täis õginud punkari ebardlikkus või siis haisva ja räpase, asfalteeritud kõnniteel oleva kerjuse oma.”

   “Kas te räägite disharmooniast?”

   “Kõik, mis on ebaharmooniline, puudulik või üleliigne, viib alati haiguste ja väärastusteni, ja kindlasti, surmkindlasti sureb see aja jooksul välja.

   Jumal on Õiglus. Aga Õiglus- see on Mõõdukus. Mõõdukus põhineb aga sellel, et võtta võib ainult seda, mida oled ära teeninud, välja teeninud. Kui kiirustades oledki Elult midagi Avansiks võtnud, siis rutta tasa teenima, muidu on su hing orjuses seni, kuni sa pole tasunud!

   Mis on Puhas Inimene? See on see, kes on oma võlad tasa teeninud. Luuka evangeeliumis on öeldud, et inglid laulsid Jumala auks. Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest Temal on hea meel! … Hea Meel!

   “On need need inimesed, kes ei ole orjuses?”

   “Jaa, selline inimene ei ole enam ori. Ta on Looja. Tööinimene! Vaba. Ta on Jumala palge ees puhastunud.”

   “Ja Jumal täidab ta soovid?”

   “Mõistlikud soovid täidab.”

   “Kuid on ju ka mittemõistlikke soove?”

   “On. Ainult et siis annab Jumal vastu kaela. Ja väga valusalt.”

   “Vabandage mu ebaviisakuse pärast, kas teie olete vastu kaela saanud?”

   “Olen saanud, saan ja hakkan saama. Selline on meie rist. Me üha laiskleme, kaldume teelt kõrvale, andes loodule isikliku varjundi, unustades Jumala.”

   “Kuidas sellest aru saada?”

   “Kui räägin ja tegutsen enda huvides, ignoreerides seda, mida sosistab mulle läbi Südame Jumal, Maailm, Looja.”

   “Sosistab?”

   “Jaa, Pluuto sosistab.”

   “Millega see sosin sarnaneb?”

   “Hõõguvate süte sisinaga tuule käes… Kuid harva, kui keegi seda kuuleb…”

   Nad istusid lõkke ääres tükk aega vaikides. Vanataat ja noormees.

   “Kuidas näeb välja karistus, Taat?”

   “Alul osutatakse veale hoiatavate märkide kaudu.”

   “Kass läheb üle tee?”

   “Jaa. Kui sa ei pannud tähele ja ei kuuletunud sellele, siis saad tunda väljastpoolt tulevat ebameeldivust, mis on seotud sinu varaga. Kui sa ei pane ka seda tähele, teeb Jumal nii, et su vaim langeb, tekib depressioon. Eirad sedagi, karistatakse hinge ja tundeelu. Kurbus ja kannatus tulevad su juurde. Kui ei pane neidki tähele, jõuab Jumal sinu kehani, oma viimase instantsi juurde. Ja nii, et seda on raske parandada!”

   “Kehalised haigused – kas see on viimne karistus?”

   “Jaa, see on häbiväärne karistus rumalale ja tundetule olevusele. Sellepärast on vaja kiirustada end puhastama ja ravima, ja tähelepanelikult tuleb jälgida Märke.”

   “Mis need “märgid” on?”

   “Kõik, absoluutselt kõik, mis meie ümber on! Kui oskad kõrvutada oma mõtteid, tegusid ja tundeid väliste märkidega, saavutad Inimeseks, Loojaks kutsutud olendi loomuliku Võimsuse, ja su selline Tee on Jumalale ligemal. Väike on Suures ja Suur Väikeses.

   OSKA VAADATA MAAILMA ENDA ÜMBER, kuid alati pea meeles ka Iseennast. Sa oled vääriline osa Jumal- Loojast ja loodud Tema näo järgi…”

next------>

e-mail: didgrin@gmail.com