42. JÕUTOIT.
Taat on oma vestlustes õpilasega tihti meenutanud seda, et Teadmamehed, kasakad-harakteernikud (Nõidkasakad, salaõpetuse viljelejad Zaporižžja Setšis. Valdasid täiuslikult rahvamaagiat ja võitluskunste. Arendasid endas üleloomulikke võimeid, mida kasutasid nii argielus kui ka lahingus. Harakteerniku peale polevat hakanud mõõk ega kuul- neid on võrreldud ka Jaapani ninjadega. Tänapäeva Ukrainas püütakse kasakate muistseid salatarkusi taaselustada.) ehk Vaimusõdalased, nagu ta neid nimetab, tarvitavad „toiduks“ Jõudu. Mida see tähendab? Millest koosneb Jõutoit? Kuidas seda valmistada? Ja kas taat räägib õigust? … Äkki on see muinasjutt?
„Vanaisa, te lubasite mulle rääkida Jõutoidust.“
„Jah, üht-teist on sul juba aeg teada. Kuigi… Erilist saladust siin ei ole.“
„Kas saladus seisneb selles, et kõik on väga lihtne?“
„Oh ei, hoopis keeruline! Õigemini – mitte keeruline, vaid raske. Takistuseks, nagu alati, on meie vana tuttav Laiskus. On vaja visadust ja valvsust.“
„Ei saanud aru.“
„Toit – see on ka Elu. Elu toitub Elust. „Sa oled juba selles süüdi, et ma tahan süüa,“ ütles hunt lambale…
Toit, mu sõber, on Olevused, elavad olendid. Seepärast, enne kui midagi süüa, on vaja saada selleks teoks luba. Sellist luba ei ole kerge ära teenida, sellepärast ma ütlesingi, et on raske saada endale tõelist Jõutoitu.“
„Mis see siis on- Jõutoit?“
„Väljanägemise järgi lihtsamast lihtsam. Suvel näiteks tomat, leib,sool. Suvel, pojuke, on kõik see, mida vaevaga muretsed, väärt heaks toiduks olema. Samuti on see ka sügisel. Kuid talv!...Talv on täis saladusi. See on Vaimu aeg, Vilatera aeg…“
„Mida on siis sellel Vaimu ajal kasulik süüa?“
„ Kasulikud on soe keedetud piim meega ja kreeka pähklid.“
„Ja veel?“
„Iga päev tühja kõhuga üks õun ära süüa.“
„Aga tee?“
„Kui rohutee, siis mitte tihti, muidu võib taime jõudude üleküllus organismi kõvasti kahjustada, kurnates teda sellega, et viib hädavajalikud soolad välja. Sellepärast on kasulik kolm korda päevas loputada suud kivisoolalahusega.“
„Mille poolest on kevadine toidusedel eriline?“
„Puhastamine, paastu poolest. Mingil perioodil, näiteks kümne päeva jooksul, on kasulik juua pune-, naistepuna- ja piparmünditeed. Aga pärast seda seitse päeva vaarikateed. Värsketest metsvaarikavõrsetest keedetud tee annab esimesel nädalal pärast pööripäeva Virgutavat Jõudu.“
„Kas on olemas ka mingi eriline Jõutoit?“
„On, pojake. Kuid kas sa mitte ei kiirusta?
Peamine on, et sa mõistaksid, et tähtis pole mitte see, mida sa sööd, vaid see, kuidas sa seda teed. Veelgi tähtsam on – KAS SUL ON SELLEKS ÕIGUS!“
„Kuidas mõista teie viimast väidet?“
„Varastatu tuleb välja, külg ees, räägivad inimesed. Külg ees, s.t. maksa hävinemise kaudu. Tähendab, varastatu tapab Elu Vaimu. Seepärast ei tohi mitte kunagi mitte midagi varastada, kuna see kahjustab pöördumatult sinu Elu Vaimu. Mitte ainult inimestelt, vaid ka Emakeselt Looduselt ei tohi varastada! Enne küsi ning teeni endale õigus välja, ja alles seejärel, kui sulle lubatakse, võta…
Toit saab sinu omaks – ja siis saab ta sulle JÕUTOIDUKS.
KÕIK saab, mis sa oled ära teeninud ÕIGLASE TÖÖGA…“
43. SALADUSLIK SAAR.
„Kas kaljusaar Bujaan on olemas?“
„Kaljusaar Bujaan, kuningriik seitsme maa ja mere taga või Shambala või Belozerje võlumaa…
Liigub, ei jää Maast maha…
Tavalisele pilgule nähtamatu Saladustemaa ei jää kunagi Maast maha…
„Kus ta asub, see Saladustemaa?“
„Kuu ja Maa vahel. Number kaheksa keskpaigas. Üheksa…“
„Kuidas sinna pääseda?“
„Üks tee on unenägude kaudu.“
„Aga ärkvel olles?“
„Tuleb hakata Vaimusõdalaseks.
Vaimusõdalane kasutab sellesse Mõistatuslikku ja Tunnetamatusse Maailma minekuks kindlat teadvustatud rada…
Aga mitte rohkem… Ärge kiirustage, mõtelge järele. Jutuajamine Saladustemaast on veel ees – Teadmataadist pajatavast uutes raamatutes.“
44. INTELLEKTI ÄHVARDUS.
Kes on Vaimusõdalane? Miks ma peaksin olema Vaimusõdalane? Milleks mulle need Jõud? Milleks on vaja Vaimujõudu, kui on võimalik vajutada nupule ja pühkida Maa pealt minema mitte ainult linnad, vaid ka mandrid? – Seda tüüpi küsimusi tekib teinekord meie patustes peakestes. Kuid… peame vahet ja kuulame, mis on Taadil ütelda?
„Räägin sulle õige ühe loo lähitulevikust.
Arvuti – see on perspektiiv. Progress.
Juba praegu oskavad kidurad prillidega poisikesed ainult seda, kuidas arvutimonitori ees istuda ja põnevaid mänge mängida. Tulemuseks organismi häired, intellekti ja ratsionaalsuse ülearenemine ning keha ja intuitsiooni alaareng. Mis sa arvad, kas see on ohtlik?“
„Kahjulik nagu iga teinegi ebakõla.“
„Ebakõla viib varem või hiljem katastroofini. Aga katastroof küpsebki… Inimesed ei mõtle, et Masin on ka Olevus ja on võimeline varastama hinge.“
„Anda oma hing kuradile?“
„Istub igerik kuju arvuti taga ja loob „avakosmoseid“. On unustanud naise, lapsed, sõbrad. Jalas erinevat värvi sokid… Ei ole ära unusatnud mitte üksnes kohustuse pere ees, vaid ka iseenda, pühendudes end täielikult ona uuele lapsukesele – Programmile. Aga edasi? Nõrk hingeke vaevalt vaagub kiduras kehas, vaata et lahkubki. Aga Masin ootab. Ootab…
Ja ootabki ära! Ühel momendil on Masinolevus tõmmanud kidura programmeerija vinduva hinge endasse ja on võtnud ta üle täielikult võimust. Ta jätab pere, lapsed, on unustanud tervise.
On ta surnud?
Ei ole. Masin on tuhastanud ta hinge, allutanud täielikult endale. Masin on esialgu otsustanud keha ära kasutada, ja seejärel ta tappa. Samal viisil toimib ka narkootikum, alkohol, suitsetamine. Kuidas tappa? Lihtsalt. Väga lihtsalt. Nüüd sisestab juba Masin oma programmi endise programmeerija ajju. Ja tema täidab seda programmi.
Mülgastest ja prahihunnikutest, prügimägedelt otsib uus Zombi omasuguseid. Samasuguseid nõrgukesi, nagu ta enne ise oli. Vahe on selles, et neil on veel hing alles, kuskil veel pesitseb Lootus.
Siis meelitab nad Masina programmi järgi Keskusesse, paneb istuma Masina ette ja…“
„Ja Masin neelab oma uue ohvri hinge?“
„Ja Masin neelab järgmise ohvri hinge.
Üksteise järel loobuvad inimesed INIMESE nimest, muutudes zombide hingetuks malevaks…
Masina intellekt aga kasvab, sest ta on oma rohkete ohvrite intellektide sünteesi tulemus. Programmeerijad, kes pole alla andnud, kellel on hing alles, hüüavad appi, anuvad tuge. Kus on pääsetee? Zombimalev kasvab ja laieneb, üha rafineeritumalt tirides endasse lootuse kaotanud hingi…
Kas pääsu üldse on?
Kuid nagu sa juba tead: kus on Küsimus, seal on ka Vastus.
Pääsemine on hinges, mida ei saa kehast välja kiskuda. Aga hinge hoiab kehas vaim. Tugev Vaim!
Ja need, kes janunevad pääsemise järele, leiavad sellise inimese.
Kust nad leiavad?
Küla servas on majake aiaga. Majas vanake, kes voolib järjekordset nipsasjakest. Maja, lilled, aed – kõik on puhas ja korras. Ja kõik see on saavutatud Taadi kätega.
Töö on tugevdanud ja kasvatanud Vaimu. Võimas Vaim! Tema´p ongi see tagasihoidlik inimeste päästja Masina küüsist. Taat kuulis abipalujaist, sõitis Arvutite Keskusesse… Kas keegi sai teda takistada?
Ei, ei saanud. Nõrk tunneb Jõu ees hirmu.“
„Aga Masin?“
„Masin põles ise läbi. Ja koos temaga mõte allutada endale Inimese Hing…
Igaühel on võimalus oma hing kuhugi ära anda. Kuid alati on ka võimalus ülendada hinge, seistes vastu iseenesele. Oma Laiskusele ja Hirmule. Mina, pojake, ei ole Masina vastane. Ma pooldan tulevikku, arengut. Nagu olen ka mägiojakese puhtuse pooldaja. Kuid Masina ees peab istuma Hingelt Tugev!
Ta on Sõdalane. Sest maailm on julm oma õigluses. Maailm ei andesta vigu ega nõrkusi.
Selle keerulise seadme kuvari ees istujal peab olema tugev pere, lapsed, aed ja laua peal õun, mis on kasvatatud oma aias…
Selleks ongi vaja olla tugev. Nõrkus on meie kõigi isiklik vaenlane. Miks Sõdalane? Sest alati võitleb ta iseendaga, oma Vaimu pärast, oma Hinge täiuslikkuse pärast. Hinge pärast, milles eluneb Jumal!...“
45. TIIVAD.
Külas ja ümbruskonnas teadsid kõik Teadmataadi erilist kiindumust lindude vastu. Aias on tal palju toidulaudu ja linnumajakesi, kust ei puudu kunagi toit. Seetõttu on ta aia ümber alati tiirlemas palju linde. Tihased ei karda isegi Taadi käele istuda ja laulda talle oma laule. „Edivistavad“, nendib siis Taat. Aga pääsukesed! Kuidas küll Taat neid armastab! Terved pesakonnad väikseid armsaid linde on iga päev tal õues rõõmustamas. Ise olen näinud, ausõna!
„Nagu ma olen aru saanud, varustavad linnud teid jõuga, kas pole nii, vanaisa? Kas te juba ammu sõbrustate nendega?“
„Kas ammu?... Ei tule meeldegi. Kuid selles, et nad annavad mulle palju jõudu, selles on sul õigus. Miks on Inglitel tiivad? Lindude sarnaselt! Püüe K õ r g u s s e…. Linnud on Inglid, sest tiibades on Kõrguse, Tahte ja Vabaduse Lõhn…“
Taat jäi mõttesse, nagu ta ikka tegi enne tõsist vestlust, ja murdis vaikides leiba lindude toiduks. Õpilane teadis juba tema „stardieelset ettevalmistust“ ja ei seganud teda küsimustega.
„Tiivad – need on Südame Haare. Vabal südamel on suur haare: ta on maailmale a v a t u d . Selline südame avatus teebki inimesest Ingli… Linnud on usalduslikud… Vaata pääsukesi. Nad, vaesekesed , on niivõrd usaldavad, et väga tihti satuvad selle nõrkuse tõttu kassiküünte vahele. Miks? Sellepärast, et nende tiivad on liiga sirged ja pikad. Kas varblast on kerge püüda? Ei, vennas. Varblane on käbe, kaval, lühikeste tiibadega ja ilmetu sulestikuga.
Harakas-vibahänd. Kida-käda-kädistaja… Kuid mulle ta meeldib. Miks? Sest mõistab häbi tunda. Vaatad teda, aga tema kohmetub, pöörab pilgu ära ja lendab minema… Tunneb sinu ees süüd. Häbeneb kergemeelse lobamoka kuulsust.
Kotkas… Oled sa näinud kotkast? Tugevad ja kindlad tiivad on sel üksildasel Võimsal Sõdalasel! Jõu apogee. Tappa? Tappes keha, ei tapa sa Vaimu. Kotkaks saada teeks igale sõdalasele au. Sest tema tiibades on kõige otsusekindlam Vaba Lennu Vaim.
„Röövlind,“ ütlevad mõned.
„Kirurg,“ ütleb Taat.
Luiged… Valged. Mustad… Maise Ilma Armastus… Ma ei tee ühtegi oma linnust sõpra maha. Minu jaoks ei ole „häid“ ega „halbu“ linde. On vaid linnud, Taevainglid. Ja kellelgi ei ole õigust vastutustundetult solvata Taevaseid Saadikuid…
Kui sa, pojake, oled otsustanud olla väärt Inimese nime kandma, siis ära kunagi solva oma vendi, õpilasi ja õpetajaid: ei maad, kive, taimi, putukaid, linde, loomi ega inimesi…“
„Aga sääski?“
„Kui saad targemaks ja tugevamaks, siis oskad ka sääskedega kokku leppida ja nad ei söö sind enam.“
„Kas võib seda uskuda?“ küsis noormees, lüües järgmise „inkvisiitori“ käega laiaks.
„Oled sa minu peal kunagi sääski näinud?“
„Annan alla – ei ole näinud ega näe praegugi, kuigi teie pea kohal on neid terve pilv.“
„Nad ei söö mind vastutasuks – et ma neid ei tapa. Mul on nendega „rahukokkulepe“.“
„No aga mida teha prussakatega ühiselamus?“
„Ah, vaat milles asi on, va räpakutt! Kas nad ronivad ühiselamus sulle kõrva või? Niisiis tea, et prussakas elab seal, kus Laiskuski, kus koristatakse halvasti ja jäetakse taldrikud ööseks pesemata. Nemad, nagu Laiskuski, kardavad puhtust ja värsket õhku. Mitte mürgiga ei tule neid ehmatada, vaid puhta lapi ja pideva koristamisega! Ära jäta vaikseid nurgataguseid tolmuseks ja räpaseks – ja need „korra ja puhtuse valvurid“ ei tülitagi sind! Vanimad planeedi elanikud… Nagu ka nende ammune kaaslane Laiskus.
Leivapuru… Mitte alati ei pea leiba murendama, nagu ma ennist tegin. Raasukesi leiab laualt iga päev. Ära rutta neid prügipange viskama. Kui ei viitsi ise neid ära süüa, siis näe vaeva ja osuta lindude heaks teene. Leivaraasukesed prügikastis on tee vaesusele, viletsusele ja näljale. Korja raasukesed ühte purki, ja kui neid on juba küllalt, vii aeda või metsa ning jäta kännu peale külakostiks oma vähematele vendadele. Selle eest hakkavad mitte ainult linnud, vaid ka Emake Maa sind armastama, samuti tema tütar Viljaait.“
„Mis see „Viljaait“ on?“
„Kas sa ei taibanud? See on Leivavili.
Vanasti oli üks sümbol, ж – täht ( Need sõnad algavad vene keeles ж-tähega) – Elamine, Elu, Elujõud. Leib, Leivavili – see on Püha Elu. Viljapea sümbol võrdub Elujõu sümboliga.“
„Sellisel juhul peaks viljateral olema kõige suurem jõud ja ta peaks olema Jõutoiduks?“
„Aga nii see ongi. Kõrsvilja teras on tohutu Jõud ja Saladus…
Ära unusta linde pidevalt aidata. Kui leiba on – anna neile väheke. Ei ole leiba – tereta neid ja naerata südamest. Mida meeldivam on sul priiuses elavate lindudega suhelda, seda tugevamaks saab sinu vaim.“
„Aga puurilinnud?“
„Puuris linnud ei laula. Teevad küll häält, kuid see pole Laul.
Puur on vangla. See on ühteviisi õnnetus nii linnule kui ka peremehele. Sest lindudele ei ole midagi hullemat kui puur.
See on Vabaduse alandamine.
Kas sina tahaksid istuda puuris?“
46. PÜSIVUSE TÄHENDUS.
Teie ei ole vist uudiseks fakt, et vanadus ja hall pea võivad olla ääretult harmoonilised, plastilised ja ilusad.
Sujuvalt, ilusasti ja harmooniliselt sooritab Taat tavatuid, üpriski hämmastama panevaid harjutusi.
Looduses, metsas, kus ei ole uudishimulikke seirajaid, sirutab Teadmataat teinekord oma konte. Mis liigutused need on? Kust nad pärinevad?
„Sellega, pojake, matkin ma Stiihiate liikumist. Kunagi ammu, ennemuistsel ajal olid siinse paiga elanikud Loodusega lähedased, ja mehed olid Sõdalased… Meile on ligemal Zaporižžja kasakte aeg. Kasakas-harakteernik oli „sõdurmunk“ või teadmamees. Oskus valitseda oma keha – see on esimene aste teel emotsioonide valitsemisele, seejärel tuleb mõtete, s.o. Vaimu valitsemine. Hiljem ma jutustan sulle rohkesti huvitavat kasakate-harakteernikute sangaritegudest, ja kui huvi tunned, siis saad teada ka mõned nende meistrikunsti saladused.“
„Teie liigutused sarnanevad millegipoolest hiina meistrite omadega.“
„Vesi,pojake, on ka Hiinas vesi, nii nagu ka Tuul, nagu Tuli. Tõde on igal pool üks, ainult et erinevad kuues. See, mida sa näed minu liigutuste, aga ka Põhjamaa šamaanide, hiinlaste, aafriklaste, Ameerika indiaanlaste liigutustes – see on Stiihiate Arenemise Universaalsete Seaduste jäljendamine.
Sa ütled: „Sarnane Hiinaga.“ Kiitus sellele rahvale, kes on säilitanud oma algse traditsiooni, ja laitus sellele, kes on unustanud mitte ainult oma esivanemad, vaid ka isegi oma isa! Hiinlased väärivad austust juba seetõttu, et on säilitanud Konfutsiuse maja ja hauakääpa. Kas midagi sellist on veel kuskil maailmas? Vaat kus on tõelised Lapsed. Aga meie – me ei tea endast midagi… Vägivaldne ristiusustamine on hävitanud kultuuri, iidseima kultuuri meie aladel. Aga muide, pojake, meie sinuga oleme sündinud tohutu vulkaani kraatris! Ja toda Musta Kivi, mida püütakse kätte saada – annaks Jumal, et ei saadaks! – esineb meie planeedil ainult Hiinas. Vaat nii , mu sõber! Ei tohi unustada oma Algust, sest seda, kes ei austa Isa, ei saa nimetada vääriliseks Pojaks.
Tänu Jumalale, et mitte kõik ei ole unustatud. Mõnda inimest on Taevas muistsete esivanemate annetega õnnistanud. Nii ka mina, Jumala armust üht-teist oskan ja tean mõndagi erilist… Oleme sinuga sündinud Jõgedevahemaal, Vulkaani kraatris Musta Kivi kohal… Ja see juba ütleb midagi…
Kuid pöördun tagasi tantsu juurde, et sind mitte väsitada.
Meistri sõjatants – see on Jõu tants, Keha vormi sidemest Ühishingega nende Osaduse Niitide kaudu, millest olen sulle juba varem rääkinud. Seda on raske ja peaaegu võimatu seletada. See on praktika. Mõista võid seda kunsti alles siis, kui ise astud osadusse, sisened oma sümpaatiasse ümbritsevate olude vastu, siis, kui sulad ühte koha ja ajahetkega.
“Millest ma peaksin alustama, vanaisa?”
“Ihupuhtusest, riietusest ja hingerahust. Alustagi sellest, mida ma olen õpetanud sulle kohe esimesest päevast peale, kui olime tuttavaks saanud.”
“Aga kehalised harjutused?”
“Keha liigutustes – sest need ei ole üldsegi mitte kehalised harjutused – on peamine ja hädavajalik – P Ü S I V U S! Tasakaal. Kuid mitte staatiline liikumatus, vaid dünaamiline, või püsivus arenemises, liigutustes. Pealegi, pojake, peavad su kõik liigutused olema vastavuses hingamise rütmidega ja vastupidi – hingamisrütmid peavad alati ja kõikjal vastama sinu liigutustele. Mitte ainult treeningu ajal, vaid p i d e v a l t, alati ja igal pool.”
“Mil viisil võib seda saavutada?”
“Tehniliselt ei ole see keeruline, kuid praktikas vajab aastaid treenimist. Kuidas see teoreetiliselt välja näeb? Hädasti on vaja õppida seda, et liigutused oleksid sujuvad, mitte nurgelised, samuti tuleb välja töötada keha silmapilkne paigaletardumine koos samaaegse hingamise peatamisega väljahingamisel. See annab peale kehavalitsemise oskuse veel tohutu raviefekti.”
Ta demonstreeris omapärast edasiliikumist teerajal koos keha perioodilise “tarretamisega” erinevates, küllaltki ebamugavates, kuid ometigi taadi kohta püsikindlates asendites. Noort tudengit üllatas see väga, sest talle näis, et tegelikult on nendes poosides võimatu end liikumatuna hoida. Kuid taat püsis… Oli selline mulje, nagu oleks filmikaader videomakis seisma jäetud.
“Seda võiks nimetada “hetke peatamise” kunstiks. Õpi neid harjutusi tegema, lugedes mõttes “üks-kaks-kolm”, ja sa saavutad mitte ainult püsivuse, vaid taipad ka s e e s t p o o l t selle suurepärase ja igale inimesele kasuliku kunsti mõtet. Küsid, et mida see annab? Kõigepealt õpid ühendama oma kehavormi niite väliskeskkonnaga ja ei ole enam “valge vares” sind ümbritsevad maailmas, vaid saavutad maailmaga osaduse, Ühtsuse.
Niimoodi sulad sa välise situatsiooniga ühte ja oledki dünaamilises harmoonias ümbritsevate Jõududega.
Ja kui sa oled veel kõige selle juures siiras, siis need Jõud ka puhastavad sind ja täidavad Värske Terve Jõuga.
Sellele omadusel, mu noor sober, rajanevadki kõik võitluskunstid, samuti Idamaade ravisuunad. Ning seda enam võitluskunst ja filosoofia paganluseaja inimestel.”
“Teie sõnade järgi on see üks Sõdalaseks saamise teid?”
“Mitte ainult Sõdalaseks, vaid ka Teadjaks või siis lihtsalt Heaks Väärikaks Inimeseks.
Sind ei taba kunagi ebaedu, kui õpetad end elama Maailmas, mitte aga sellest kõrvale jääval egoislikul alal, nagu elab praegu valdav enamik uhkeks läinud inimsoost. Inimesed on pidanud end Looduse “kuningaks”, kuulutades Õigusi, kuid unustades Kuninga Kohustused. Niisugune väärkuningas anastab Loodust igati, nagu dikteerib ta haiglane muteerunud kujutlusvõime. Nad on mutandid, kes nõmetsedes ja ekseldes suruvad maha kõiki ja kõike, nähes ainult toitu ja lihahimu nautimise allikat.
Mitte ainult vägivald ei ole meile, inimestele, antud. Inimene ei ela ükspäinis leivast.
On ka veel Hinge ja Südame vajadused… On Armastus.
On ka Ühtne Vaim, Jumal. Jumal kui Looduse Ühtsuse Seadus.
Nagu osa ja terviku kokkukuuluvus….
47. TAAT SOOVITAB.
“Taat, ma tõin teie juurde oma sõbra. Ta saadetakse operatsioonile ja ma mõtlesin, et äkki teie suudate aidata vältida seda.”
“Näen, näen. Sinu sõbra silmadest on näha ta probleemid maksaga ja sapipõiega. Mis su nimi on noormees?”
“Vassili.”
“Ma arvan, Vasja, et sapipõie eemaldamine võib oodata, kui sul jätkub kannatust ja visadut täita minu soovitusi.”
“Ma püüan, vanaisa. Neil päevil tehti mulle kahes eri kohas ultraheliuuring ja mõlemil juhul avastati sapipõiepolüübid. Peale selle on mind viimasel ajal korduvalt vaevanud oksendamine ja peavalu, nõrkustunne. Olen tähele pannud, et mälu on mõneti halvenenud…Aidake mind, kui võimalik, olen nõus igasuguste tingimustega ja kannatlik olen justkui ka.”
“Justkui? Sa ole eneses rohkem kindal. Kannatlik? Hästi. Nii ütlegi: “Ma olen kannatlik”, aga ilma “justkui´ta”.”
Nüüd aga kuula tähelepanelikult.
Osta endale kolm kolmeliitrist purki ploomimahla. Turult sellise memme käest, kes sulle meeldib, aga siguritaim. Veel hangi endale viis kilo kaera või nisu või kas või maisi. Sitsist tee 40 x 40 cm suurune rätik.
Esiteks: hommikuti tühja kõhuga joo klaas jahedat ploomimahla. Ei kuuma, ega külma!
Teiseks: soojenda kuival pannil teri, mis sa said, ainult ära prae, aja nad vaid kuumaks. Kõige parem, kui see oleks kaer, ja puista terad rätiku peale.Seo rätik kokku ja pane soojalt maksa piirkonda, kattes selle veel villase rätiku või tekiga. Tee seda tund enne uinumist. Lase umbes 30 minutit sel “elaval pambukesel” end soojendada.
Kolmandaks: pärast seda, kui oled soojenduse ära võtnud, kalla natuke sigurit keeva veega üle ja jahuta maha, aga et jääks soojaks. Joo see ära, enne kui heidad magama. Ja nii kaks nädalat kuni üks kuu. Juua tuleb iga päev. Soojendust tee kahel esimesel nädalal üle päeva ja ülejäänud kahel nädalal üle kahe päeva.
Terade soojus puhastab ja tugevdab nii maksa kui ka sapipõit. Ploomimahl aitab seejuures kaasa, “võiab” pärast puhastust siguriga.
Mu noored sõbrad, ei pea mitte haigusega võitlema, vaid tuleb taastada kaotatud tervis ja harmoonia, elundi tasakaal. Minu soovitused aitavad seda teha. Kui maks terveneb, kaovad polüübid iseenesest.”
“Aga miks nad kaovad iseenesest?”
“Seal, kus on puhtus ja tasakaal, pole haigusel kohta.
Kus on taastatud organi normaalne funktsioneerimine, eemaldub kõik üleliigne ja mittevajalik iseenesest ja viiakse organismist välja.
I s e n e s e s t! Sai nüüd selgeks?”
“Ja isegi kivid?”
“Kivid moodustuvad organismis selle tõttu, et elundis on häiritud nende ainete eritumine, mis peavad neid kive lahustama. Kui taastate organi normaalse funktsioneerimise, taastate ühtlasi nende “antiainete” eritumise, mis lahustavad ja viivad organismist šlakid välja.”
“Kuid see ei ole kiire protsess. Kas seda ei oleks parem saavutada arstirohtude abil?”
“Ei, Vasja, ei ole parem. Arstirohud hävitavad maksa jõu.
Tasa sõuad, kaugele jõuad, räägib rahvasuu.
48. HELIDE RÜTMID.
“Täna läheme metsa k u u l a m i s t õppima.”
“Kas me siis ei oska kuulata?”
“Me juba ammu ei kuule kõike. Ja kõrvad teil on, aga te ei kuule, on öelnud jeesus.”
“Ja mida me peame siis kuulma, taat?”
“Looduse hääli. Seda, mida me nii vähe kuulda võtame, kuid mis võib meile nii palju sisemist jõudu anda.
Sageli, istudes patsiendi kõrval ja pannud käed haigele kohale, lülitun ma k u u l a m i s e l e ja kogun Looduse energiat. Sellisel moel taastan ma kohe ka kulutatud energia ja ei väsi sugugi.
Difusioon ei ole sellisel juhul kahepoolne, patsiendi ja ravija vaheline, vaid on juba mitmekülgne, kaasates osalusse teisigi loomulikke looduslikke energiaid.”
“Milliseid hääli te tavaliselt tabate?”
“Igasuguseid. Isegi möödasõitva auto mürin on mulle energeetilise toidu “transformaatoriks”.”
“Kas see kõik ei ole mitte vampiirlus?”
“Vampiirlus? Kust sa küll oled saanud sellised koledad sõnad? Inimesed nimetavad selle nimega vääramatut seadust, difusiooni. Igat helienergiat võib kasutada oma Elu Patarei, oma Jõu rikastamiseks. Nii ööbiku peenehäälset laulu kui ka kihutava kaubarongi müra. Saad aru?”
“Kuidas see energia saab muunduda?”
“Aga kuidas veevool saab lambikest süüdata? Vaat siin on sulle ainet järelmõtlemiseks.”
“Miks siis füüsikud tänini pole ehitanud elektrijaama, mis kasutaks heli ära?”
“Sellepärast, et nad on upsakaks läinud oma ratsionalismiga, unustades i n d u k t s i o o n i nähtuse! Aga tehniliselt ei oleks ju raske saada energiat murdlainete mühast, lihtsalt kas või töötava mootori müra neelamisest, vagunite kolinast, paigutades nende kõigi alla väikese induktiivenergia generaatori…”
“Tuleb välja, et see ei olegi fantastika?”
“Päikesepatareid pole ju fantastika? Varsti ei ole fantastika ka müraneelajad, mis väljutavad energiat. Energia on kõiges, tähendab, absoluutselt kõik on võimelised toitma jõudu. Ja tänu millisele nähtusele?”
“Difusioonile.”
“Sellepärast ongi jalutuskäik metsas või pargis, kus kõlab Looduse loomulik hääl, nii tervendav. See ravib. Pea seda meeles!
Jalutuskäigud looduses on väga kasulikud. Isegi kõige kvaliteetsema makiga tehtud lindistust ei anna võrrelda Emakese Looduse elusa häälega. Miks see nii on, aimad ära?”
“Arvan, et loomulike võngete rohkuse või tervikliku harmoonia tõttu.”
“Kõiges loomulikus on l o o m i n g, m u u s i k a. Loomingu rütm, mis laebki meie vaimu.”
“Kuid ka magnetofon toob selle esile!”
“Aga aeg? Aeg, pojake, ja ajaline vahemaa. Kahjuks sa seda praegu ei mõista… Lindistus on ainult pattern, võtmeke, koopia, šabloon. Originaal on koopiast eraldatud ajaga. A j a g a ! Aeg hajutabki paljud rütmid ja jõud. Sellepärast ei saagi mingisugust koopiat mitte kunagi võrrelda Originaaliga!”
Doping hävitab Tahet. Seepärast, enne kui paned kasseti magnetofoni, mõtle järele, mida sa rohkem soovid – kas Hinge sisemist jõudu või välist melu, “kangelaslikkust”, mille möödudes saabub vältimatu “möllujärgne kondivalu” või “pohmell”, nagu meie külamehed räägivad…”
“Aga, taat, mis see doping teie meelest on?”
“Ma ju rääkisin juba, et see on aktiivsuse väline stimulaator. Aga kuna ta on “väline”, siis seespidiselt, vastavalt Peegli seadusele, toimub jõu nõrgenemine. See panebki alkohooliku pohmelli kannatama või vaevab narkomaani enne järjekordse annuse saamist.”
“Kas te ei räägi iseendale vastu? Te ütlesite, et ei ole häid ega halbu mürasid, kuid nüüd räägite dopingu kahjulikkusest. Tähendab, rongimüra ja linnulaulu vahel on vahe siiski olemas?”
“Jah, see vahe on olemas, kuid hinne “hea” või “halb” aga mitte. Jumal on andnud meile valikuvõimaluse. Ja see on ülimalt individuaalne asi! Kas Leppimine ja Vagurus, Harmoonia, Loomine või Vägivald, Kõrkus, Hävitamine. Siin on jälle esindatud maagia kaks käsitlust. Me ei saa Loojale ette heita, et ta on loonud Päeva ja Öö ning Leiva ja Mõõga.
On olemas doping – jõu Väline patarei, aga on ka Puhtus ja Vastuvõtlikkus, mille arvel funktsioneerib jõu Sisemise patarei.
Muusika ja Rütm mängivad siin väga tähtsat osa, nagu ka oskus Muusikat kuulata ja vastu võtta. Muusika – see ei ole ainult noodikiri. See on ka Interpreedi hing. Muusika – see on meid ümbritseva Maailma helivõngete kogu mitmekesisus.”
“Kuidas seda Muusikat õigesti kuulata, taat?”
“Õpi ise, pojake, lihtsalt k u u l a t e s. Peata mõte, analüüs.
Ära mõtle, vaid kuula. Ära analüüsi, vaid v õ t a v a s t u see, mille kingib sulle ümbritsev Maailm. Istu ja kuula.”
Noormees kuulas… Mida ta kuulis? Me ei tea. See on tema asi. Kuid uudishimu pärast…ütlete teie.
Ei, ei ütle. Kuulake ise, kuulake ise, kuulake ise…
KEL KÕRVAD, SEE KUULGU!
49. SILMAD JA KÕRVAD.
“Vanaisa, ühel minu tuttaval on tihti kõrvad haiged. Mida võiks talle soovitada?”
“Põletikuliste kõrvahaiguste puhul soovitan ma oma ainsat retsepti sellisteks juhtumiteks. Naistepunaõli, panna igal õhtul enne magamaminekut kõrva. Kuid muidugi nii, et teda oles kerge kõrvast eemaldada. Vaata, et sa ei soovita torgata liiga sügavale!”
“Kui kaua seda peab tegema?”
“Arvan, et seitse kuni kümme päeva peaks aitama. Peale selle, pojake, see protseduur ei puhasta mitte ainult kõrva haigusnõtrusest, ei kosuta mitte üksnes ta füüsilist struktuuri, vaid parandab veel ka kuulmist.”
“Kas apteegist toodud õli või ainult teie enda valmistatud?”
“Kas sul ei ole häbi seda küsida?
Kindlasti peab õli olema saadud Meistri, Ravitseja käest. Ei ole tähtis, kas see olen mina või keegi teine.”
“Aga apteegist ostetu?”
“Aitab, kuigi on nõrgem, tunduvalt nõrgem.
Apteegiõli praavitab füüsilist häda, kuid ei paranda kuulmist. Materjal on, kuid Meistrit pole.”
“Aga nägemine? Kas nägemist saab ka mingil viisil parandada?”
“Teadaolevatest nägemise parandamise võtetest loen mõjuvaks ja mõistlikuks teksti lugemist ühe silmaga. Sellest meetodist kirjutati kunagi ka ajakirjades.”
“Kuidas, ma ei saanud aru?”
“Nõrgenenud nägemist võib parandada. Iga päev tuleb veidi aega lugeda vaheldumisi kord parema, kord vasaku silmaga. Kuid tingimuseks on, et teine silm oleks suletud autonoomselt, “oma jõuga”, mitte poleks tehiskattega kaetud.”
“Ja kui kaua peaks ühe silmaga lugema?”
“Kuni silm väsib ja tunneb valu. Seejärel vahetad silma. Üks töötab, teine puhkab. Teksti peaks hoidma võimalikult kaugel silmadest, kuid nii, et näeb lugeda.”
“Kaua seda peaks tegema?”
“Mitte üle 10-15 minuti päevas.”
“Kas te rohtudega loputamist soovitate?”
“See ei sega, kuid… ma ei soovita. Parem lihtsalt loputada puhta veega, siis kui nägu pesed.”
“Aga mida võiks silmade spetsiaalseks karastamiseks soovitada?”
“Sukelduda lahtiste silmadega puhastes veekogudes ja tihemini vaadata Päikest.”
“Kotka moodi?”
“Jah. See on erilise Jõuga toitumise meetod.”
“Aga kui odraiva on silmas?”
“Pese oma Rohu tõmmisega. Ja mitte ainult üks kord. Kui odraiva kasvab, soovitatakse kuiva soojendust Päikese käes, sinise lambiga või soojaks aetud kiviga, kuumutatud soolaga või kooritud keedumunaga. Ei tee paha juua viie päeva jooksul rohuteed. Siis on ka Materjal ja ka Meister.
Seda on alati vaja meeles pidada: Meister ja Materjal.
Materjal on ravim, substants.
Meister on elav jõud, kes aitab muuta võõrast Materjali TERVISEKS.”
e-mail: didgrin@gmail.com